02.-03.07.2024 reis lõunamaale.
Õppereis koostööprojekti „Rohelised kogukonnad“ raames.
Teemaks roheenergia, taaskasutus, ringmajandus, loodushoid, väärindamine jne.
Õppekäik toimub koos Virumaa Koostöökogu ja Kirderanniku Koostöökogu liikmetega
02.07.2024
09.45-10.45 – Kääpa küla Jõgevamaal kogukonna liige Annika Oras võtis meid vastu Kalevipoja muuseumis. Kõik sai alguse arukate külade arenguprogrammist, mis oli siseriiklik LEADER koostööprojekt. Projekti eesmärk oli pakkuda tuge ja koolitustegevusi programmis osalevatele küladele oma piirkonna aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamiseks. Kääpa küla arengustrateegia keskendus kolmele suunale – noorte ettevõtlikkuse suurendamine, perede heaolu ja kogukonna koostöö. Tegevustega on ka hoogsalt algust tehtud. Noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks startis noortekohvik, kus 13–15aastased tegid ja müüsid minipannkooke, hiljem lisandusid pitsad. Kõik varasemad osalejad soovivad taas suvel kohvikus tegutseda, lisaks on tulnud juurde uusi huvilisi. Nüüd 2024 osaletakse oma kohvikuga juba suurematel üritustel. Ettevõtlike noorte aktiivsus on kasvanud ning kohapeal on igapäevaselt samuti avatud kohvik Kalevipoja koda sisehoovis, kus pakutakse kergemaid sööke ja jooke.
Kogukonna koostöö elavdamise eesmärgil korraldati huviringide pidu, kus kõik said anda oma panuse ning tutvustada teistele, mille põnevaga tegeletakse. Lisaks toimus 30+ a peotantsuring, kus osalejatest on juba kujunenud sõpruskond ja oodatakse uusi põnevaid ettevõtmisi.
Perede heaolu suunal on järgmiseks plaaniks emadeklubi loomine, et emad kodust väikeste laste juurest vahepeal välja saaksid. Kääpa külas läheb nii hästi, et avatakse uusi lasteaiarühmasid, kuna noorte perede arv külas aina kasvab.
Arukate külade pilootprojekti raames on külale loodud koduleht www.kääpa.ee , mis külas toimuvat kajastab. Lisaks toimus kaks koolitust ringmajanduse teemal, haritakse kogukonda taaskasutuse ja rohelisema eluviisi teemadel.
Plaane on külal veel – soovitakse keskenduda sellele, et kogukond oleks võimalikult iseseisev. Nii toidu- kui ka energiaturvalisuse mõttes, aga selle nimel töö veel käib.
Nüüd osaleb Kääpa küla rahvusvahelises koostööprojektis koos Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Maaülikooli ja Tartu Ülikooliga ja liigub Eesti esimese energiakogukonna suunas. Hetkel on käimas kõige suurem töö, mis on selgitustöö kohalikele, et miks peaks energiakogukonna looma ja millist mudelit kasutada, et küla saaks võimalikult palju kasu sellest.
Jääme põnevusega ootama tulemusi, et Eesti teised piirkonnad julgeksid samuti energiakogukondi luua.
11.30-12.30 Tartu linna ringrenoveerimise projekt, mille raames piloteeritakse lahendusi, mis tõendavad ehitusmaterjalide ringkasutuspotentsiaali. Külastasime Tartus toimetavat ehitusmaterjalide ringkasutuspanka. Ehitus- ja lammutusjäätmed jõuavad ringlusse visalt.
Valikuline lammutamine vähendab ehitus-lammutusjäätmete tekke osakaalu. Nagu me teame, siis ehitamine peab olema kestev ja säästlik. Tartus toimetav ettevõte pakub lammutamisteenust ning mh selekteerib välja materjalid, tooted, mida on võimalik taas ringlusesse saata. Erinevad ehitusmaterjalid, uksed, aknad, radiaatorid, plaadid, parketid jne. Müüakse tooteid kohapeal kui ka osta.ee keskkonnas. Tartu linn on andnud projekti käigus tasuta ruumi ettevõtjale, toodete hoiustamiseks, kes projektis osaleb ning materjalide ringlust opereerib.
Sama projekti raames on Tartusse rajatud neli ehitusprügist rattaparklat/rattamaja. Meie külastame neist ühte, mis asub Eesti Rahvusmuuseumi läheduses Raadil ja sealse discolfi raja alguses. Rattaparkla on aktiivses kasutuses ning hästi vastu võetud. Rattaparkla on projekteeritud selliselt, et lisaks jalgratastele on võimalus ka oma discolfi varustust seal varju all hoida. https://tartu.ee/et/ringmajandus#ringrenoveerimine
14.00 – 15.30 Tartu Aparaaditehases külastame Paranduskeldrit ehk avalikku parandustöökoda https://paranda.ee/ Paranduskeldris on võimalik juhendaja abiga oma tarbeesemed korda teha. Olemasolev tööriistapark on märkimisväärne ning võimaldab teha parandustöid elektroonika, tehnika, õmbluse, jalgratta ja üldparanduse teemadel. Eesmärk on vähendada tarbimist, teha korda olemasolevad asjad ise ja hoida võimalikult pikk eluiga oma esemetel. Kasvav põlvkond kahjuks ei oma oskusi parandada asju ja seetõttu on väga äge, et koos juhendajaga on võimlaik asjad korda teha. Laiem eesmärk on kogukonda kokku tuua ja sotsiaalseid oskusi arendada, mis on seni läinud edukalt. Tartu Paranduskelder on olnud teerajajaks ka teistele analoogsetele eestvedamistele ning nüüdseks on võimlaik sellist teenust leida ka Tallinnas.
Tutvume Foodsharing Tartu tegemistega. Tartu Toidujagamise eesmärk on vähendada raisku mineva toidu kogust, leides mahakantavale, kuid siiski veel söömiskõlblikule toidule tarbija. Seda tehes soovitakse vähendada meie ühiskonna ökoloogilist jalajälge. Tartus on kokku 5 kogumiskappi, millest neli on varustatud külmikuga. Meie külastame ühte kappi, mis asub aparaaditehase juures. Lisaks Tartule on toidujagamiskapid ka Viljandis ja Elvas. https://www.foodsharing.ee/tartu.html
16.15-17.45 Kodas Siidrifarm Tehasetuuri 1,5 h käigus külastad tootmishoonet, tutvud jookide põneva maailmaga.
Peremees Sulev Nõmmann tutvustas ettevõtte lugu ja tegi külastustuuri. 2006. aastal said esimesed 4000 õunapuud istutatud ning Siidrikoda oli sündinud. Seda, mis edasi sai, võib kirjeldada kui pöörast seiklust Ameerika mägedel täis rõõmu ja pisaraid, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Esimene siidripartii tuli turule 2015. aastal. Ei võtnud väga kaua kuni need nii kohalikul turul kui ka välismaal tunnustust pälvisid. 2016 võitsid kaks siidrit – Snoob ja Säde – Inglismaal toimuval International Cider Challenge’il hõbemedali ning 2017 võitis Mimikri samal võistlusel kulla. Lõpuks oli ligi kümme aastat higi ja pisaraid ära tasunud. Täna on jõutud arendada tehase tootmisseadmeid tipptasemel. Hetkel on tootevalikus siidrid, vahuveinid, erinevad kangemad napsud ja alkoholivabad tooted, kui ka õunapüreed „Fibes“. Viimane toode on jätkusuutlikult toodetud ning kasutatud ära mahlatööstuse kõrvalsaaduseid. “Fibes on hea näide, kuidas on võimalik kombineerida jätkusuutlik tootmine teaduslikult tõestatud tervisemõjudega tootes, mis maitseb hästi.” Ettevõte jälgib oma jalajälge ja toodete kvaliteetset toorainet. Teevad koostööd nii teadlaste kui ka rahvusvaheliste koostööpartneritega, pakuvad võimalust majutuda siidrikojas, et teha teadustööd või lihtsalt puhata. https://kodas.ee/et/
19.30 majutumine Käbliku talus Käbliku Puhkemajad – Holiday houses (kabliku.eu)
Käbliku talus väärtustatakse vana ja uue tasakaalu. Puhkemajades leiad seintes nii üle saja aasta vanust loodussõbralikku puitu kui nutikalt taaskasutatud detaile. Elatakse kooskõlas loodusega ja hoitakse keskkonda. Käbliku talu puhkemajades saad eemalduda argipäeva kiirustamisest ja tunda looduse rahustavat võimu. Käblikul usutakse aeglustamise jõudu, mis annab võimaluse märgata ennast ja ümbritsevat. Siin saad mahti kuulata ennast ja veeta sõprade, kaaslastega aega ilma kella vaatamata. Käbliku talust leiad armastatud koguperefilmi „Eia jõulud Tondikakul” talvise võlumaa.
03.07.2024
09.00-10.30 Käbliku pruulikoja tuur ja projektide tutvustamine. Käbliku pruulikoda asub Kagu-Eesti metsade vahel samanimelise turismitalu endises tallis. Paiga erilist õhustikku võimendavad ümbritsevad metsad, järved ja koplid, mis panevad pruulima täiesti teistsugust õlut. Nime on kompleks saanud ümbruses leiduva Eesti ühe väikseima linnu – käbliku – järgi. Käblikul asuv pruulikoda tegutseb üheksandat aastat. Ettevõttel on kolm omanikku, ning ühiselt alustati õlletootmisega köögis ja siis arendati välja pruulikoda. Erinevate projektide toel on soetatud pruulimisseadmed. Käbliku õlu on eriline, lisaks põhikomponentidele – vesi, linnased, humal ja pärm – pannakse igasse pruuli sisse kamaluga armastust. Kasutatakse ka eri lisandeid nagu pipar, hibiskus või vaarikad. Jookide valik on mitmekesine ja toodete disain ei jää samuti märkamata. Kõik etiketid on valminud maalina mis on hiljem purgile pandud. Toote nimede ja piltide taga peituvad huvitavad lood. Suvist elevust loob 2018.aastast toimuv meeleolukas Käbliku Beer Camp & Rock’N’Roll käsitööõlle- ja muusikafestival.
https://kabliku.com/index.php/et/
10.50-11.20 Kanepi jäätmejaam. Kanepi valla kodanikele suunatud nutikas ja paindlik lahendus. https://kanepi.kovtp.ee/jaatmemajandus Tutvustab Kanepi varahalduse juhataja Tiit Rammul. Kanepi valla jäätmejaamadesse saavad kohalikud elanikud eelsorteeritud jäätmeid tasuta üle anda rahvastikuregistrijärgsed Kanepi valla elanikud, kes on liitunud korraldatud jäätmeveoga ja omavad kehtivat korraldatud jäätmeveo lepingut ning on sõlminud Kanepi valla jäätmejaamade kaardi/lühinumbri kasutamise lepingu. Jäätmed sorteeritakse väga korralikult ning pidevalt jälgitakse, et tarbijal oleks võimalik igal ajal prügi ära tuua, sellega välditakse üldist reostust vallas, sest kõik võimalused on selleks loodud, et anda oma prügi ära. Jäätmejaam toimib ka nagu ringmajanduse põhimõtetel, kuna kõigil kes jäätmeid ära annavad võivad sealt samuti nn jäätmeid kaasa võtta. Kui leiad et sul on just mõnda eset vaja mis sinna on toodud, siis võid ilma kulutusi tegemata eseme kaasa võtta.
12.00 -13.00 Mooste Mõisakompleks. Eesti Maaehitus – ökoloogilise ehituse kompetentsikeskus https://moostemois.ee/ tutvustab mõisa arendaja Ülo Needo.
Ajaloolisest Mooste mõisakompleksist leiab nii Kagu-Eesti suurima konverentsisaali kui ka hubase toa külalistemajas privaatseks kaugtöönädalaks. Mõisas tegutsevad erinevad töökojad kirevate meistritega siit- ja sealtpoolt piiri. Kohapealt leiab nii majutust, toitlustust kui ka võimalus võtta aega iseendale.
Mõisa karjalaut ehk tänase nimega Folgikoda peidab suurimat saali siinpool Emajõge, mis mahutab konverentsiks kuni 600 inimest (laudadega ca 150). Saal on varustatud kaasaegse heli-, valgus- ning esitlustehnikaga, et miks mitte tegus konverentsipäev hoopis meeleoluka kontserdiga lõpetada.
Mõisaaegses puutöökojas tegutsev Linakoja külalistemaja võõrustab nii üksiktöötajaid kui gruppe, nii tööks kui puhkuseks. Sooja kõhutäie eest hoolitseb majas tegutsev kohvik Sume Sõstar.
Inspiratsiooni saab ammutada mõisas tegutsevatest eriilmelistest kodadest või ühineda lausa nende pakutavate koolitustega puutööst maitseviinadeni või graafikast savimeditatsioonini.
Igal hoonel on uus otstarve.
Endises tallihoones on end sisse seadnud Savikoda ja puutöökoda. Savikojas tutvustatakse traditsioonilist Lõuna-Eesti saviehitust, puutöökojas valmivad traditsioonilised puitaknad ja uksed, kaunid puittrepid ning pitsilised verandad. Omal ajal mõisale rikkust kogunud Viinavabrik asub teistest hoonetest veidi eraldi, otse Mooste järve kaldal. Kenasti korda tehtud hoones tegutseb hotell ning restoran. Endises härrastemaja ruumides tegutseb Mõisakool, meiereist on saanud tervisekeskus ja mõisa veskist Mooste Veskiteater. Mõisa viinakelder-elamust kostab täna rahvamuusikat, sest siin tegutseb juba kaheksandat aastat Mooste Rahvamuusikakool, kus sirgumas on uus rahvamuusikute põlvkond. Viimati renoveeriti sõiduhobuste tall-tõllakuuri, kust leiate kauni Saviukumaja toodete salongi ning MTÜ Eestimaaehituse koolituskeskuse. Juba on plaan järgmisena korda teha Mõisakooli vastas olev aidahoone, kuhu võiks tekkida kunstigalerii. Mooste mõis on sarnaselt teistele Eesti mõisatele üle elanud väga segased ajad ning olnud lähedal täielikku unustusse vajumisele ja võssakasvamisele. Tänase mõisa peale vaadates võiks aga Mooste mõisnik von Nolcken väga rõõmustada, sest tema 100 aastat tagasi rajatud mõisast on saanud kohaliku kultuurielu ja ettevõtluse keskpunkt. https://www.moostemois.ee/et
13.00-14.00 lõunasöök Linakoja külalistemaja kohvik Evelynes Kohvik & Resto – Do what you love (evelynes.ee)
14.30-16.00 Jaago käsitöötalu https://www.jaagotalu.ee/. Perenaine Inga võtab meid vastu ja oleksime kohtunud justkui Eesti Pipiga kes on rajanud oma Bullerby ja seal mõnusas pereidüllis tutvustab talu kasvamist. Perenaine räägib kuidas sündis käsitöötalu, millised toetused aitasid unistusi ellu viia (saadud on 8 Leader toetust) ja tutvustab tööde etappe ja tulemust, raskusi ja rõõme.
Jaago Käsitöötalu on loodusega kooskulgev nautluskeskus, kus saab tellida erinevaid töötube ja koosviibimisi. Meie grupp osaleb võrsete ja idandite kasvatamise töötoas, kus esmalt tutvume teooriaga ja erinevate võimalustega, maitseme erinevaid võrseid ning seejärel hakkame ise oma idandeid külvama.
Pere elustiiliks on looduslähedus ja ka oma toidulauale kasvatatakse suures osas ise kvaliteetne ja mahe toit, lisaks on perenaisel tark aed. Permakultuur, taaskasutus, ressursisäästlik aiandamine, kompostimine ja teised looduslähedased aiapraktikad on targa aedniku tööriistad. Tark aed tähendab, et oskad oma kasutada oleva aia võimalusi maksimaalselt ära kasutada, tehes seda loodushoidlikul ja säästval moel. Loe, uuri, saa teadlikumaks ja rakenda seda, mis Sinu aia ja elustiiliga sobib! https://tarkaed.ee/
Uute väljasõitudeni!