Organisatsioonist

MTÜ VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU on 01. juunil 2006.a Aseri, Lüganuse, Maidla, Rägavere ja Sonda valdade ning Püssi linna ja nendes omavalitsustes asuvate ettevõtjate ning mittetulundusühingute poolt asutatud mittetulundusühing.

2013 oktoobris ühinesid Lüganuse ja Maidla vald ning Püssi linn. Uue omavalitsuse nimeks sai Lüganuse vald. Alates jaanuarist 2015 ühines MTÜ Virumaa Koostöökoguga Kohtla vald. Toona kuulusid MTÜ Virumaa Koostöökogusse 5 omavalitsust need on Sonda, Aseri, Lüganuse, Kohtla ja Rägavere vald.

Seoses haldusreformiga kuulusid Virumaa Koostöökogusse alates 01.01.2018 Lüganuse vald ( endise Sonda valla territoorium, endise Lüganuse valla territoorium, kuid v.a endise Kiviõli linna osa), Vinni vald (endise Rägavere valla territoorium), Viru-Nigula vald (endise Aseri valla territoorium) ja Toila vald (endise Kohtla valla territoorium).

11.01.2019 seisuga kuulusid Virumaa Koostöökogu koosseisu Lüganuse vald (v.a endise Kiviõli linna osa), Vinni vald (endise Rägavere valla territoorium) ja Viru-Nigula vald (endise Aseri valla territoorium).

20.06.2022 seisuga kuulub Virumaa Koostöökogu koosseisu terve Lüganuse vald, Vinni vald (endise Rägavere valla territoorium) ja Viru-Nigula vald (endise Aseri valla territoorium).

MTÜ Virumaa Koostöökogu põhieesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine  tuginedes kolme sektori partnerlusele. Koostöökogul on 54 liiget nendest 3 omavalitsust, 23 MTÜ/SA ning 28 ettevõtjat.

LEADER 2023-2027 on Euroopa Liidu toetusprogramm. Programmi eesmärk on edendada elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö. Tegevusi viiakse ellu kogukonna juhtimisel ning arengustrateegia alusel, mille on välja töötanud kohalik tegevusrühm (KTR). KTRi liikmed on piirkonna ettevõtjad, MTÜd, kohalikud omavalitsused jne. Strateegiate väljatöötamine ja elluviimine toimub alt-üles põhimõttel, misläbi on otsused ja tegevused kohaliku kogukonna suunata.

Kohalik lähenemine võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi arenguvõimalusi. See omakorda aitab tõsta põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimet, parandada keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll inimeste sidumisel uute ideedega, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse julgustamisel ning kohalike teenuste arendamisel.

Üle Eesti tegutseb kokku 26 kohalikku tegevusrühma, kes on koostanud kohaliku arengustrateegia ning sinna kuuluvad toetused. Enda piirkonna tegevusrühma saad kindlaks teha lehe all „Abiks taotlejale“ peatükis olevast failist „LEADER KTRide tegevuspiirkonnad“. Täpsemat infot piirkonna toetuste kohta jagab kohalik tegevusrühm oma veebilehel.

LEADER 2023-2027 toetusprogrammi eelarve on üle 66 miljoni euro. Toetust rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) 47 miljoni euroga, millele lisandub Eesti riigi kaasrahastusena peaaegu 12 miljonit eurot. Lisaks rahastab Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) programmi umbes 7 miljoni euroga, millest Eesti riigi kaasrahastus on 30%.